NATUKE MEIE TEGEMISTEST
Ilmselgelt tekib endale õigusliku nõustaja või esindaja valikul küsimus – kas tal kogemust ja pädevust on? Kuigi Valhalla Legal on praegu veel noor, siis kanduvad varem omandatud kogemused ka siia edasi. Sorainenis ning start-up-is tehtud töid ja omandatud kogemust ei ole mahu tõttu võimalik kokku võtta, kuid koostöö käigus saad kindlasti oskustest ja teadmistest ise hea ülevaate.
Siia postitame aeg-ajalt ülevaateid meie tegevusest, peamiselt lahendatud kaasuseid.
Tervishoiuteenuse keerukused ja võit alusetu nõude üle
Aitasin edukalt esindada sihtasutust Tallinna Hambakliinik oma õiguste kaitsmisel alusetu hagiavalduse vastu maakohtus.
Hagiavalduse kohaselt oli hageja käinud hambakliinikus igemeprobleemidega ning vastuvõtu tulemusena ning hagejaga enda nõusolekul valmistati hagejale uued proteesid, kuna vanad olid pikast kandmisest juba kulunud ning muutunud ebasobivaks. Hagejat teavitati korduvalt sellest, et uute protseesidega on vaja harjuda, samuti oleks vajalik kasutada proteeside fikseerimiseks liimi. Esialgu oli hageja oma proteesidega rahul.
Mõne aja pärast pöördus hageja taas hambakliinikusse, väites hamba- ning igemevalu. Arsti soovitustest proteesi kasutamisel hageja kinni ei pidanud. Hageja leidis omaalgatuslikult, et tal polegi tegelikult proteesi vaja, samuti leidis, et tegemist oli praaktootega.
Kohtus heitis hageja hambakliinikule ette hooletust ravimisel ning proteesi valmistamisel. Kõik tõendid, sealhulgas ka hageja enda esitatud tõendid, rääkisid sellele vastu. Tervishoiuteenuse lepingute puhul peab nõude esitamiseks olema teenuseosutaja oma kohustusi süüliselt rikkunud. Tegemist on eripäradega teenusega, kus ebarahuldav tulemus ei tähenda automaatselt kohustuse rikkumist. Seda isegi olukorras, kus arst paneb patsientile väära diagnoosi, kui arst on kasutanud meetodeid, mis vastavad arstiteaduse ja praktika tavadele.
Kohus jättis hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis oleks viidanud ühelegi kliiniku poolt tehtud veale. Hagejal puudus menetluses ka esindaja. Kohtus on oluline, eriti keerukate õigussuhete puhul nagu tervishoid, alati hankida spetsialistist esindaja. Seda nii õigussuhte olemasolu hindamiseks, nõude ülesehitamiseks kui ka menetlusliku poole haldamiseks.
Võit suulise töölepingu vaidluses
Tänasega sai Tallinna Ringkonnakohus lõpuks läbi kahe aasta pikkune keeruline vaidlus, mis oli rohkem isegi põhimõtteline, kui tulemust jahtiv. Sellegipoolest suutsime koju tuua kliendi jaoks võidu!
Vaidlus sai alguse töövaidluskomisjonist. Avalduse ning hilisema hagiavalduse kohaselt oli klient (töötaja) töötanud suulise töölepingu alusel ühel laeval pootsmanina. Samuti oli teinud erinevaid muid tööülesandeid teises ettevõttes, mida haldas üks ja sama juhatuse liige. Töösuhe kestis poolte vahel 7 kuud, ehk tegemist oli tähtajalise suulise lepinguga. Töösuhte lõpus maksis tööandja töötajale ära vaid ligikaudu 1/3 õigustatud töötasust.
Suuliste töölepingute olemasolu ja ka tingimuste tõendamine võib olla kohati äärmiselt keeruline, ning nii oli ka selles juhtumis. Esines meeletult palju asjaolusid, mis osaliselt rääkisid vastu seadusega kehtestatud töölepingu olemusele. Arvestada tuleb aga seda, et oma õiguste mitteteadmine ei tohi automaatselt kaasa tuua negatiivset tagajärge.
Töövaidluskomisjon jättis avalduse töötasu väljamõistmiseks rahuldamata, kuna ei suutnud tuvastada ei töösuhet ega ka suhet just väidetud tööandjaga. Samamoodi läks ka maakohtus, kus kohus leidis, et ei ole tuvastatud töösuhe ega õiguslik suhe just selle tööandjaga.
Olenemata kaotustest kahes astmes uskusime, et me suudame õigluse maksma panna. Me olime kindlad, et TVK ja maakohus on tõendite ja argumentide hindamisel eksinud ja kaebasime asja edasi ringkonnakohtusse. Seisukohad ja käsitlused asjas on läbivalt olnud äärmiselt mahukad ja ka hästi põhjendatud, seetõttu uskusime ka, et ringkonnakohtu kolme liikmelises kolleegiumis on meil edulootust.
Igas kohtumenetluses tuleb alati arvestada seda, et olenemata sellest kui tugev su positsioon on, siis ei ole ühegi menetluse tulemus garanteeritud. Sama kehtib ka ühes kohtuastmes võidu saavutamisele. Kuna ringkonnakohtus oli esitatud positsioon tugev, siis tegi lõpuks ka tööandja kliendile ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kuigi kompromiss ei olnud selline täpselt, mida klient lootis hagiga saavutada (mis on ka tegelikult kompromissi mõte), siis võttis klient õigusrahu huvides kompromissi vastu.
Mul on siiralt hea meel, et klient usaldas minu kätte niivõrd keeruka juhtumi ning et me kliendile ka sellise võidu kätte võitlesime. Olenemata sellest, et kompromissiga saadav tasu on väiksem, kui see oleks olnud hagi rahuldamise korral, loeme me tulemust suureks võiduks. Juba tööandja vastu selle pika tee ettevõtmine on kliendi jaoks õigluse maksmapanek ning samuti osalise tasu kättesaamine peale kaotust kahes astmes on väga magus.
Oluline praktiline võit tulumaksuseaduse tõlgendamise muutmisel
Eelmisel aastal soovisime halduskohtus mitme ühiskaebajaga vaidlustada Maksuameti praktikat omandireformi käigus omandatud kinnisvara esmakordse müügi maksustamisel, kui kinnisvara on müüja omandisse jõudnud pärimise teel. Esitasime tuvastamiskaebuse selgitustaotluse vastuse ja juhendite vaidlustamiseks. Tuvastamiskaebuseid halduskohtutele eriti menetleda ei meeldi, seega ütles ka kohus ilma sisulist menetlust läbi viimata, et selgitustaotluse vastused ja juhendid ei ole maksumaksjale siduvad ning neid ei pea tingimata järgima, kui see on maksumaksja poolt põhjendatud.
Digitoimikust on näha, et Maksuamet on kaebusega tutvunud, teab tehingust, kaebajate isikutest ning kaebuse õiguslikust sisust. Just hiljuti algas 2024. aasta tuludeklaratsioonide esitamine, mille käigus on ka kaebajad deklaratsioone esitanud ning ka riigilt tulumaksu tagasi saanud. Kinnisvara müüki keegi neist deklareerinud ei ole ja Maksuamet ei ole teinud ka maksuotsust selle tehingu pealt maksu tasumiseks.
Maksuameti peamine kohustus riikliku maksuhaldurina on koguda riigile maksutulu, tehes maksuotsuseid nende tehingute suhtes millest nad on teadlikud ning mis peaksid nende hinnangul olema maksustatavad. Kuivõrd Maksuamet on nimetatud kinnisvara müügist teadlik, kuid ei ole maksuotsust teinud, siis võib üsna suure kindlusega öelda, et esitatud kaebuse tulemusena on Maksuamet muutnud Eestis väga pikalt kehtinud tulumaksuga maksustamise praktikat sellise kinnisvara müügi puhul!!
Varasem praktika nägi ette, et kui isiku omandis on eluruum, mis on tema omandisse läinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel, siis on selle esmakordne müük peale omandamist maksuvaba ja maksuvabastus läheb üle ka selle isiku pärijatele. Kui aga omandis on eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud isiku omandisse ostueesõigusega erastamise teel, siis on samuti esmakordne müük peale omandamist maksuvaba, kuid maksuvabastus pärijale üle ei läinud. Selline olukord oli vastuolus seaduse põhimõttega ja Riigikohtu praktikaga. Nüüdseks oleme seega saanud kinnitust, et ka ostueesõigusega omandatud eluruumi esmakordne müük on maksuvaba, seda ka isiku pärijate jaoks.
Tegemist on olulise teemaga, kuna omandireformist on nüüdseks juba hea 30 aastat möödas ja ilmselt hakkab selliseid tehinguid ka rohkem esinema.
Maksuameti juhistest ja aegumisest
Esindasin hiljuti mitmeid ühiskaebajaid halduskohtus Maksu- ja Tolliameti vastu. Menetluses oli vaidluse all teatud pärandvara maksustamine ja maksumaksja õiguspärane käitumine. Maksuamet on oma avaldatud juhistes öelnud, et selliste tehingute pealt tuleb maksta tulumaksu. Kaebajad aga leidsid et ei pea.
Kaebajad selgitasid muuhulgas kohtule, et nende sooviks ei ole tehingut deklareerimata jätta ja seeläbi saada maksueelist. Samas ei soovi nad maksta tulumaksu olukorras kus seda tegelikult maksma ei pea. Kohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et Maksuameti avaldatud juhendid ei ole maksumaksjatele siduvad ja nende alusel ei teki automaatselt kohustust ega suunist tulumaksu maksmiseks. Kui maksumaksja leiab, et Maksuameti juhised on vigased, siis on tal õigus tehingult maksu mitte maksta ja seda mitte ka deklareerida. Küll aga peab olema maksumaksja hinnang hästi põhjendatud.
Põhjus miks kohtu seisukoht on oluline peitub selles, et see lühendab tähtaega mille jooksul saab Maksuamet teha maksumaksja suhtes maksuotsuse ja nõuda maksu tasumist. Kui muidu saab maksu määrata kolme aasta jooksul alates deklaratsiooni esitamisest, siis tahtliku tasumata jätmise või valeandmete esitamise korral on see tähtaeg viis aastat. Kui maksumaksja põhjendab ära, miks tema arvates ei pidanudki ta maksu maksma, siis saab tulevikus näiteks neljandal aastal tehtud maksuotsuse vaidlustamisel tugineda juba aegumisele.
Alati tasub mõelda seda, et miks mõnelt tehingult peab maksu maksma ning kas tegelikult võib Maksuameti juhis olla vigane.
Enammakstud üürist, tagatisrahast ning koristamiskuludest
Esindasin hiljuti üürnikku vaidluses üürileandja vastu õigusvastaselt kinnipeetava enammakstud üüri ja tagatisraha tagastamise ning korteri korrasoleku ja koristusarve ümberlükkamise nõudes. Üürnik vabastas korteri üürileandjale täpselt kuu keskel ning üheskoos vaadati ka elukoht mitmel korral üle.
Üürileandja väitis poolteist kuud peale korteri vabastamist üürnikule, et ei tagasta üürnikule enammakstud üüri, sest korterit polnud võimalik kohe uutele üürnikele üle anda. Üürileandja väitel vajas korter üleandmise järel suuremat koristust ja seetõttu arvestas ta ka üüri kuu lõpuni, samuti lahutas tagatisrahast maha terve kuu kommunaalkulud ja ka koristusarve. Üürnikul soovitas üürileandja pöörduda üürikomisjoni, kui ta ei nõustu olukorraga.
Asi tundus algusest peale hapu ja oli näha, et tegelikult puudus üürileandjal uus üürnik ja ta tahtis lihtsalt terve kuu eest tulu teenida. Samuti ei vajanud korter mingit koristust. Pooled ei fikseerinud korterit üle andes (peale mitmekordset ülevaatust) korteris ühtegi puudust. Koristusfirma tellis üürileandja korterisse vähemalt 2 nädalat peale korteri vabastamist. Seega ei saanud juttu olla ka mingist uuest üürnikust ning saamata jäänud tulust. Samuti oli üürileping mitmes osas tühine.
Peale esmast nõuet üürileandja vastu saatis ta üürniku pikalt ning soovitas üürnikul uuesti pöörduda üürikomisjoni. Asi lõppes sellega, et üürileandja tagastas üürnikule kõik summad, lisaks kohustus hüvitama kantud õigusabikulud. Loo moraal – enne kui üleliigse enesekindlusega keeldud kellelegi raha tagasi maksmast veendu, et sa ka päriselt õigustatud seda tegema oled. Muidu maksad talle pärast selle lolluse eest veel peale.
Registrikood 17013952