Räägime täna natuke teenuselepingutest. Laias laastus jagunevad teenuselepingud kaheks: käsunduslepingud ja töövõtulepingud. Käsunduslepingul on ka veel mitmed alaliigid, nende hulgas maaklerileping, agendileping ja komisjonileping. Töövõtulepingul alaliike ei ole.
Vaatame esmalt käsunduslepingu tüüpi lepingute ja töövõtulepingute erinevusi. Nende kahe lepinguliigi peamiseks ning kõige olulisemaks erinevuseks on lõpptulemuse hindamine ehk hinnang sellele kas ja millal on teenuseosutaja oma kohustusi rikkunud.
Töövõtulepingute puhul on oluline tulemuse saavutamine ehk lepinguga oodatakse alati teatud tulemuse saavutamist. Töövõtulepingute näideteks võivad olla auto remont või maja ehitamine. Kui viid oma auto remonti, et töökoda vahetaks näiteks ära näiteks sidurikomplekti, siis eesmärgiks on saada tagasi auto, millel on uus ja töötav sidur. Kui saad auto tagasi ja käigud ei vahetu, siis on töövõtja oma kohustusi rikkunud. Kui tellid ehitajatelt sauna ehitamise ja katus läbi laseb või saun soojaks ei lähe, siis on ehitajad oma kohustusi rikkunud. Laias laastus on kohustusi rikutud siis, kui lepinguga soovitud lõpptulemus ei ole saavutatud või on saavutatud ebakvaliteetselt.
Käsunduslepingute puhul on oluline tulemuse poole püüdlemine ehk soovitud tulemuse mittesaavutamine ei ole automaatselt kohustuste rikkumine. Selleks, et hinnata kas teenuseosutaja on kohustusi täitnud nõuetekohaselt või on neid rikkunud tuleb hinnata seda, et kas teenuseosutaja on olnud hoolas, on teinud õigeaegselt vajalikke toiminguid. Käsunduslepingu heaks näiteks on õigusteenuste leping kohtus esindamiseks. Ükski esindaja ei saa kohtusse pöördumisel mitte kunagi mitte ühelgi juhul garanteerida võitu. Ta saab vaid teha endast parima ning tegutseda tasemel selleks, et nõue oleks edukas. Kaotus ei tähenda tingimata seda, et esindaja oleks midagi valesti teinud. Samal ajal võib ka õigusteenuse leping teatud tingimustel olla töövõtuleping.
Käsunduslepingute puhul on oluline silmas pidada ka selle alaliike. Agendileping, maaklerleping ja komisjonileping võivad isegi algul pealtnäha tunduda väga sarnased. Agendilepingu mõte on teenuste vahendamine, ehk agent sisuliselt reklaamib käsundiandja teenuseid ja otsib talle püsivalt kliente. Maaklerlepingu mõte on kindla lepingu sõlmimine, seal on kindel ese. Näiteks kui müüd korterit, siis maakler aitab sellele ostjat leida. Komisjonileping on maaklerilepingule sarnane, kuid maakler vaid vahendab tehingut, komitent teeb selle ise oma nimel ja käsundiandja arvel.
Oluliseks kujunebki lepinguliikide eristamine nõude esitamisel. Kui soovid kellegi vastu nõuet esitada, siis on esmalt vaja välja selgitada, et milline leping täpselt poolte vahel sõlmitud on. Seejärel saab hinnata seda, et millised olid poolte kohustused ning kas pooled on neid kohustusi kohaselt täitnud. Vahel on lepingud ka segalepingud ehk ühes kokkuleppes sisaldub mitu erinevat lepingut. See on ka osaliselt põhjus miks ma selle kohta kirjutan.
Esines olukord, kus isik viis oma auto töökotta remonti, auto vajas uut käigukasti ehk inimene sõlmis töökojaga töövõtulepingu käigukasti vahetuseks. Töö käigus selgus, et sellist käigukasti Eestist saada ei olnud ning käigukast oli vaja tellida välisriigist. Töökoda esitas poele enda nimel tellimuse ning isik tasus hüvitas selle tellimuse eest töökojale. Kahjuks poest käigukasti kunagi kätte ei saadud, mis isikule ilmselgelt ei meeldinud ning ta nõudis oma raha tagastamist töökoja käest tarbijavaidluste komisjoni kaudu. Isik leidis, et töökoda vastutab selle eest, et käigukasti pood ei saatnud ning töökoda peab talle tagasi maksma. Sama arvas kahjuks ka komisjon. See on aga väär.
Selles olukorras sõlmisid töökoda ja isik küll töövõtulepingu käigukasti vahetuseks, kuid nad sõlmisid ka komisjonilepingu käigukasti tellimiseks. Komisjonileping on käsundusleping, ehk töökoja poolt tuleb hinnata püüdluste tegemise ja mitte eesmärgi saavutamise pinnalt. Asjaolu, et käigukast kohale ei tulnud, ei ole töökoja vastutus ja töökoda ei pea isikule raha tagasi maksma. Töökoda tegi omalt poolt ka kõik, et kast kätte saada. Olukord oleks teistsugune, kuid käigukast oleks olemas olnud töökoja enda laos. Siis oleks tegemist olnud töövõtulepingu ja müügilepingu seguga.
Ülikoolis võlaõiguse õppeaine alguses tundus, et kohustuste määratlemine ja täitmise kontroll on lihtne. Tegelikult on asi lihtsusest kaugel ja see on komistuskiviks ka juristidele, rääkimata õigusteadmisteta isikutest. Enne kui teenuseosutajat või ka tellijat süüdistama minna on alati mõistlik nõu pidama tulla ja välja selgitada, et kas tõesti on midagi valesti tehtud või mitte. Samuti soovitan mitte kiiresti alla anda ja nõudeid rahuldama hakata, kui mõni teie vastu esitatud on.
Lisa kommentaar