Üks olulisi põhjuseid, miks Eesti kohtusüsteem on üle koormatud ja menetlusajad venivad, on kohtute kasutamine vaidluse osapoolte vastastikuseks survestamiseks. Praktikas tuleb ette omajagu olukordi, kus ühe sündmuse pinnalt tekkinud vaidluses on ühel poolel justkui õigus midagi nõuda, kuid teine pool esitab vastukäiguna uue hagi – sisuliselt sama asja kohta, kuid teise nurga alt. Siinkohal ei…
Vahel on igapäevastel situatsioonidel ja ütlustel üllatav õiguslik taust taga. Kujuta ette olukorda, kus oled poes ning näed pakkumisel viimast eksemplari mõnest väga ihaldusväärsest tootest. Lähed toote juurde, võtad selle endale kätte ning asetad selle endale korvi, et liikuda kassa juurde, toote eest tasuda, ning selle omanikuna õnnelikult koju minna. Mis aga saab siis, kui…
Võit, mis ei tundu esmapilgul võiduna Isegi esindajana on vahel raske leppida olukorraga, kus võidud kohtus ei ole pealtnäha ja esmapilgul justkui “päris” võidud. Üheks selliseks näiteks on menetluse lõpetamine hageja taotlusel nii, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tundub ju ebaloogiline ja ebaõiglane: kui teine pool võtab nõude tagasi, siis miks mina ikkagi kulusid…
Millal on töölepingu ülesütlemine tühine? Pole saladus ega uudis, et töötajatele on ette nähtud seadusega päris tugev kaitse tööandjate omavoli ees. Enne töötaja rahvakeeli vallandades peab läbi käima üsna mitu olulist sammu, et vallandamine üldse kehtiv oleks. Seadus ütleb pelgalt seda, et ülesütlemine on tühine siis, kui see on alusetu või ei vasta nõuetele. Aga…
Räägime täna natuke teenuselepingutest. Laias laastus jagunevad teenuselepingud kaheks: käsunduslepingud ja töövõtulepingud. Käsunduslepingul on ka veel mitmed alaliigid, nende hulgas maaklerileping, agendileping ja komisjonileping. Töövõtulepingul alaliike ei ole. Vaatame esmalt käsunduslepingu tüüpi lepingute ja töövõtulepingute erinevusi. Nende kahe lepinguliigi peamiseks ning kõige olulisemaks erinevuseks on lõpptulemuse hindamine ehk hinnang sellele kas ja millal on teenuseosutaja…