Said mõne juristi käest nõudekirja? Esimese hooga ilmselt tekib väike sisemine paanika, et mida ma nüüd tegema pean või kellele milliseid imesummasid maksma peab hakkama. Tegelikult ei ole vähemalt esialgu suuremaks paanikaks põhjust. Olukord on kapitaalselt teistsugune, kui saad kohtust hagiavalduse ja vastuse esitamise kohustuse. Praktikas olen täheldanud, et nõudekirjade ja hagiavalduste olemused tekitavad inimestes segatust. Mis nende erinevused siis on?
Nõudekiri on (üldjuhul) juristi või advokaadi poolt koostatud mõnda teatud olukorda juriidiliselt käsitlev dokument. Nõudekirjas selgitatakse lahti, et mida nõudekirja saaja mõnes olukorras on valesti teinud ja mida temalt hüpoteetiliselt nõuda saaks. See annab nõudekirja saajale võimaluse lahendada asi kohtuväliselt, vältides sellega lisanduvaid suuri kohtukulusid. Nõudekirjaga on mõistlik nõustuda, kui sa tunnistad oma eksimust ja oled valmis asja rahumeelselt lahendama. Kui nõudekirja sisuga nõus ei ole, siis ei ole vaja koostada ülmeliselt pikki vastuseid ega ka und kaotada. Nõudekirjad ei oma tegelikult õiguslikku jõudu, sunniviisiliselt sinult midagi kätte ei saa. Neid ei ole võimalik jõustada. Seetõttu on nõudekirjaga vaidluse alustamisel mõtet ainult juhul, kui on teada, et teine poolt võib olla koostööaldis.
Hagiavaldus on nõudekirjale sisu mõttes sarnane, kuid on esitatud kohtule, kes selle osas ka resoluutse lahendi lõpuks teeb. Kui saad kohtus vastamiseks hagiavalduse, siis ei tasu seda ignoreerida ega kergekäeliselt võtta, kuna asi võidakse lahendada ka tagaseljaotsusega. Jõustunud kohtuotsus on sundkorras täidetav. Kohtusse on mõistlik pöörduda koheselt siis, kui on teada, et teine pool koostööd ei tee. Kohtumenetlusega kaasnevad ka kulud, peamisteks on riigilõiv (suurus sõltub nõudest) ning esinduskulud, kui on esindaja. Esimeses kahes kohtuastmes ei ole esindaja vajalik, kuid on siiski tark investeering.
Kohtumenetlus on küll aeganõudev, kuid üldjuhul olen just kohtu lähenemist enda poolt pöördunud isikutele soovitanud. Nõudekiri võib kujuneda aja ja raha raiskamiseks, mida kindlasti just aegkriitilistes teemades lubada ei saa. Kohtuväliselt võib teine pool ka algul nõustuda, siis kokkulepet mitte täita ja seejärel tekib nagunii vajadus kohtusse pöörduda. Seega nõudekirja tegijale – mõtle järgi, et kas teiselt poolelt on reaalne võimalus koostööd oodata või mitte. Nõudekirja saajale – ära paanitse, sest see ei oma reaalset jõudu. Konsulteeri võimalusel juristiga, et mida oleks mõistlik teha.
Lisa kommentaar