Kui kujutad vaimusilmas endale ette advokaati, siis ilmselt näed mõnda uhkes ülikonnas tegelast kohtusaalis oma kliendi nimel äärmiselt tarka juttu ajamas. Ehk esimene mis seondub, on just esindamised kohtumenetlustes. Sellegipoolest ei pea kohtus esindamiseks tingimata olema advokaat, vaid esindada saavad ka nõuetelevastavad juristid. Kumba siiski endale valida?
Juristi ja advokaadi peamiseks erinevuseks on ühe täiendava eksami sooritamine. Jurist (kohtumenetluste kontekstis just) on isik, kes on saanud õigusteaduse magistrikraadi. Advokaat on isik, kellel peab samuti vähemalt see kraad olema, kuid samuti on advokaat sooritanud advokatuuri eksami ning talle on advokatuuri poolt antud kutsenimetus. Advokaadid liigituvad vandeadvokaatideks ning vandeadvokaadi abideks, vandeadvokaat on täiendavalt sooritanud peale vähemalt 3 aastat vandeadvokaadieksami.
Kui rääkida puhtalt kohtus esindamisest, siis on juristi ja advokaadi ainuke erinevus see, et jurist ei tohi oma klienti esitada Riigikohtus. Ei tsiviilasjades ega ka haldusasjades. Ei hagimenetluses kassatsiooni esitamisel ega ka hagita menetluses määruskaebuse esitamisel. Hagimenetluses võib Riigikohtus esindada ainult vandeadvokaat, ka vandeadvokaadi abi ei tohi. Määruskaebe menetluses võib isik (klient) esindada ennast ise. Juristi saaks siin kasutada nõustajana, kuid arvestada tuleb sellega, et nõustaja kulusid üldjuhul ei hüvitata. Kriminaalasjades võib Riigikohtus ka vandeadvokaadi abi esindada.
Pealnäha võiks ju olla vastus ilmselge, võitmiseks oleks vaja advokaat palgata. Tal on ju uhke lisatunnistus ja kindel pädevus. Samuti võimalus kõigis kohtuastmetes esindada. Puhtalt selle pinnalt endale esindajat valides võib aga väga ämbrisse astuda. Olen enda praktikas kohanud asjalikke juriste, aga ka vandeadvokaate, kelle töö kriitikat ei talu. Teenuseosutajaid on palju, alati on mõistlik teha natuke eeltööd enne kui kellegi kindla poole pöörduda. Soovitus on valida esindajaid, kelle kohta on leida soovitajaid ning positiivseid tagasisidesid, samuti tasub vaadata avalikke kohtulahendeid. Nendest koorub üldjuhul mingi pilt välja, et kas isik on pädev või mitte. Kui lahendeid ei ole või kui eduprotsent on pigem madalama poolne, siis tasub edasi otsida. Seda nii juristide kui ka advokaatide puhul. Võidu võivad tuua mõlemad. Sellepärast ei tasu ka üleliia ülbe või enesekindel olla, kui ennast esindab advokaat, aga vastaspoolt jurist.
Lisa kommentaar