Ühed enim minuni jõudvad küsimused puudutavad nõudeid, mis on jõudnud kas kohtutäituri kätte või mõne inkassofirmani. Nende erinevused ja volitused tekitavad aga palju segadust ja kohati ka võibolla natuke liialt palju muret. Vaatame üle nende erinevused.
Räägime esmalt kohtutäituritest. Kohtutäitur on sõltumatu ametiisik, kes aitab jõustada kohtuotsuseid. Tema on see isik, kelle poole tuleb pöörduda siis, kui oled käinud kohtus ja kohtulahingu ka võitnud, kuid vastaspool ei ole nõus kohtulahendit täitma. Kohtutäitur teeb täitetoiminguid, millega saab sunniviisiliselt kätte selle, mida kohtu kaudu nõudti.
Kohtutäitur teeb esmalt ettepaneku nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Selleks määratakse ka tähtaeg. Tähtaja jooksul tuleb oma kohustus täita või saavutada sissenõudjaga kokkulepe. Ignoreerida täiturit ei tasu, sest see teeb ainult kahju. Kui nõuet ei täida või kokkulepet ei saavuta, siis ootab ees varade arestimine, sundmüük, või mitterahalise nõude puhul kas trahv või kulude hüvitamine. Kohtutäiturile tuleb maksta ka tasu, mille suurus sõltub nõude suurusest.
Inkassofirmadel kohtutäituritega sarnaseid volitusi ei ole. Inkassod on sisuliselt tavalised ettevõtted, kes tegelevad võlgade sissenõudmisega. Nende effekt on rohkem psühholoogiline.
Kui inkasso esitab Sinu vastu nõude, siis sellega mittenõustumisel ja mitte tasumisel koheselt midagi ei juhtu. Inkasso ei saa vara arestida ega müüa. Sellegipoolest tuleb korra järele mõelda, sest kui nõue on tegelikult põhjendatud, siis saab ka inkasso pöörduda kohtu poole ja tulemuseks on jälle kohtutäitur, kes sunniviisiliselt nõuet realiseerib.
Nõuete täitmise üle otsustamisel on oluline ka meeles pidada tähtaegu nõuete esitamiseks. Näiteks kahju tekitamise (s.h võlgnevuste) puhul on tähtajaks kolm aastat. Pärast tähtaja möödumist võib keelduda nõude täitmisest. Kohtulahendiga tunnustatud nõue kehtib aga 10 aastat pärast selle esimest korda täitmiseks esitamist. Aegumine ei võta aga kohtutäiturilt kohe õigust täitetoiminguid teha, vaid täitemenetluse aegumist tuleb kohtu kaudu taotleda. Aegumisele tuginemise puhul hindab kohus, et kas tähtaeg on möödunud ning kas esineb peatumise või katkemise aluseid, ehk kas tähtaeg on vahepeal peatunud või uuesti alanud.
Kokkuvõtteks – inkasso tundub hirmus, kuid ei too automaatselt kaasa raskeid tagajärgi. Sellegipoolest tuleb nendesse suhtuda hoolsalt. Kohtutäiturid teevad oma toiminguid sõltumata sellest, et kas pead nõuet õigustatuks või mitte. Mõlemaga on mõistlik vähemalt mingil määral koostööd teha.
Lisa kommentaar