Kõigepealt kasuta, siis otsusta – lause, mis võib hästi sobida kodutehnika reklaami, kuid mitte töösuhetesse. Tööandjate poolt on endiselt väga levinud potentsiaalsetele töötajate proovipäevade pakkumine. Sellega seonduvalt on alati kõige olulisem küsimus – kuidas on lugu proovipäevade tasustamisega?
Praktikas on levinud, et tööandjad pakuvad proovipäevi ilma selle eest tasu maksmata ja kasutavad mugavalt ära tasuta tööjõudu. See ei ole iseenesest täiesti keelatud, küll aga tuleb selle juures paari asja silmas pidada. Proovipäevad ilma selle eest tasu maksmata on lubatud juhul, kui potentsiaalne tulevane töötaja läheb ainult uue töökohaga tutvust tegema ja seda vaatlema, kuid ei osale aktiivselt tööülesannete täitmises. Samuti peaksid tööandja ja töötaja kohe omavahel kokku leppima mõistlikus proovipäeva pikkuses.
Kui potentsiaalne töötaja on nõus sellega, et ta tööandja jaoks ka proovipäeval ülesandeid täidab ja selle eest tasu ei saa, siis on tegemist võlaõigusliku kokkuleppega, ehk teenuse osutamisega. Sellisel juhul on tasuta tegutsemine lubatud.
Kui aga töötaja täidab proovipäeval tööülesandeid, tööandjaga puudub kokkulepe tasu puudumises, ning tööandja keeldub hiljem proovipäeva eest tasu maksmast, siis on tegemist ebaseadusliku olukorraga. Isegi kui proovipäev ehk töösuhe kestab vaid ühe päeva sellises olukorras, on tegemist ikkagi töösuhtega. Kirjaliku allkirjastatud lepingu puudumine ei tähenda töösuhte puudumist. Kui tööandja keeldub tasu maksmast, siis võib töötaja nõuda tasu maksmist näiteks tööinspektsiooni kaudu.
Proovipäevad ei ole mõeldud eelkõige töötaja sobivuse hindamiseks töökohale, vaid võimaldavad sellega tutvuda. Sobivuse hindamiseks on katseaeg, mida saab kohaldada töösuhte alguses. Teadke oma õigusi ja kohustusi ning vältigem ebavajalikke sekeldusi töösuhetes
Lisa kommentaar