Inimesed kipuvad vahel arvama, et kui probleemidest mööda vaadata, siis need kaovad iseenesest. Peamiselt mõtlen just toredaid nõudeid kohtust, mis on kellegi vastu esitatud. Teatavasti on hagile vastamiseks tähtaeg, mis üldjuhul hakkab jooksma hetkest, mil kostja hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte saab. Loogiline ju oleks, et kui vastu ei võta dokumente, siis pole ka probleemi ning asi laheneb iseenesest? Päris maailmas asjad nii lilleliselt kahjuks ei toimi.
Loomulikult on alati tähtaeg, mille jooksul esitatud nõudele tuleb vastata. Peamine põhimõte peitub selles, et ükski esitatud nõue ei tohiks tulla üllatusena sellele, kelle vastu nõue on esitatud ning kelle kahjuks otsus on tehtud. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on mitmeid viise, enim kasutatud nendest on e-toimiku vahendusel ning e-postiga saates. Kuid võib ka kohtutäituri vahendusel, tähitud postiga või ka teatud olukordades avalikult.
Oluline on märkida, et teatud hetkest võib kohus lugeda dokumendid lihtsalt kättetoimetatuks. Seda eriti äriühingute puhul, kui dokumendid saadetakse registris märgitud aadressile. Kui dokumendid on loetud kättetoimetatuks ja kostja kohtu määratud tähtaja jooksul nõudele ei vasta, siis saab kohus lahendada asja tagaseljaotsusega.
Tagaseljaotsus on kohtuotsus, kus kohus lahendab hageja nõude ära ilma kostja vastuväideteta. See tähendab seda, et kui hageja esitatud nõude on pelgalt hageja poolt esitatud asjaolude ja tõendite põhjal rahuldatav, siis kohus lahendab asja (üldjuhul) täpselt selliselt nagu hageja nõudnud on. Samuti kannab kostja hageja menetluskulud. See on hetk, kus tihtipeale ära ehmutakse ja tahetakse tagaseljaotsust vaidlustama minna. Kõike koostoimes hinnates võib aga olla juba liiga hilja, et saada adekvaatne lahendus.
Tagaseljaotsust ei ole võimalik apelleerida selliselt nagu saab tavalist otsust. Tagaseljaotsusele saab esitada ainult kaja, mille menetlusse võtmisele on ka veel erinevad eeltingimused, eelkõige mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmise osas, samuti ka kättetoimetamise küsimused ja tagaseljaotsuse lubatavus.
Kuigi hagi võib olla põhjendamatu ning kohtus võib selle kaja tulemusena rahuldamata jätta, siis ei ole kaja esitamine alati mõistlik. Kaja esitamisel lähtutakse menetluskulude jaotamisel menetluse venitamisest, mis tähendab seda, et olenemata kaja ja hagiavalduse lõplikust lahendist jäävad kaja esitamisega ja menetluse ennistamisega seonduvad täiendavad menetluskulud kaja esitaja kanda. Seega kui tagaseljaotsus on nõudele näiteks 300 eurot, millele lisanduvad menetluskulud summas 200 eurot, siis ei pruugi kaja esitamine üldse mõistlik olla, kuna vaidlustamise ja menetluse ennistamisega seonduvad mõlema poole menetluskulud võivad olla sellest kõrgemad, mis suurendab oluliselt rahalist kaotust. Targem on lohakus alla neelata ja elu õppetunniga leppida. Kõike seda tuleb aga loomulikult alati hinnata nõude suurusest ja põhjendatusest tulenevalt.
Kokkuvõtteks – kui saad kohtust nõude, siis mitte kunagi ei tasu seda ignoreerida. Häid tulemusi see üldjuhul ei too ja võib kahju isegi suurendada, olenemata nõude tegelikust põhjendatusest. Mõistlik on asuda koheselt endale ka esindajat otsima, kuna õigusteadmisteta isikute poolne iseenda esindamine kohtus enamasti kriitikat ei kannata.
Lisa kommentaar