Üks olulisi põhjuseid, miks Eesti kohtusüsteem on üle koormatud ja menetlusajad venivad, on kohtute kasutamine vaidluse osapoolte vastastikuseks survestamiseks. Praktikas tuleb ette omajagu olukordi, kus ühe sündmuse pinnalt tekkinud vaidluses on ühel poolel justkui õigus midagi nõuda, kuid teine pool esitab vastukäiguna uue hagi – sisuliselt sama asja kohta, kuid teise nurga alt.
Siinkohal ei pea ma silmas nõudeid, mida saab ja peab lahendama ühes menetluses vastuhagidena, vaid selliseid asju, mille seos on näiliselt kaudsem, kuid sisuliselt otsustava tähtsusega.
Selliste taktikaliste käikude eesmärk on sageli teisele poolele “koht kätte näidata”, saavutada eelis põhimõttel “kes ees, see mees” või võita korraga mitmel rindel. Ajalugu pakub siin hea paralleeli: Teise maailmasõja päevil oli Saksa Wehrmachti esialgne edu erakordne, kuid neile sai saatuslikuks läbimõtlemata tormamine ja sõdimine mitmel rindel korraga. Sama reegel kehtib üldjuhul ka kohtulahingutes – korraga igas suunas ründamine ja läbimõtlemata käigud pöörduvad lõpuks ründaja enda vastu.
Mida teha, kui vastaspool üritab selliselt “õnne otsida”, teisest ette jõuda või tormab emotsioonide ajel mitme inimese vastu võitlema, lootes tabada mitu kärbest ühe hoobiga?
Kui kohtus on üheaegselt menetluses mitu asja, mille tulemused on üksteisest sõltuvad või üksteist otseselt mõjutavad, on võimalik taotleda menetluse peatamist ühes asjas seni, kuni teine (eelküsimuseks olev) asi on lahendatud.
Praktilised näited elust enesest
1. näide: Omandiõigus versus valduse vabastamine
Hageja taganes kinkelepingust, millega ta oli andnud osa pärandvarast (sh kinnisasja kaasomandi osa) üle teisele pärijale. Pärast kinke tegemist jäi kinkija samale kinnistule elama. Suhete halvenedes taganes ta kinkelepingust ja nõudis kohtu kaudu omandi tagastamist, kuna kingisaaja oli käitunud jämedalt tänamatult. Pooled vaidlesid taganemise aluste üle.
Menetluse kestel esitas aga kingisaaja oma hagi, nõudes kinkija väljakolimist, väites, et viimane valdab pinda ebaseaduslikult. Esitasime valduse vabastamise asjas menetluse peatamise taotluse. Kui omandiõiguse vaidluses selgub, et kinkelepingust taganemine oli õiguspärane, peab kingisaaja omandi tagasi andma. Sellisel juhul on kinkija valdus olnud kogu aeg seaduslik. Omanikku ei saa kohustada oma vara valdust vabastama. Seega mõjutab esimese vaidluse tulemus otseselt seda, kas teine hagi on üldse lubatav.
2. näide: Kaasomandi lõpetamine versus kingitusest taganemine
Vanemad kinkisid abielupaarile tühja maalapi pere kodu rajamiseks. Abielu aga lahutati ja maja ehitus jäi pooleli. Ehitusega kuigi kaugele ei jõutud. Pärast lahutust ehitas kingisaajate laps maja oma vahenditega valmis ja asus sinna lastega elama. Eksabikaasa hakkas aga nõudma kohtu kaudu kinnisasja müüki ja tulu pooleks jagamist, kuigi ta polnud ehituses osalenud ega olnud nõus kulusid hüvitama. Tema ainus eesmärk oli saada kiiresti raha, hoolimata sellest, et tegemist oli tema enda laste koduga ja maa oli saadud tasuta teise poole vanematelt.
Selline käitumine andis vanematele aluse kinkest taganemiseks ja nad esitasid hagi kinnistu tagasinõudmiseks. Vastukäiguna esitas eksabikaasa kohe kaasomandi lõpetamise hagi, et müügiga kiirustades ette jõuda. Ka seal esitasime kaasomandi lõpetamise asjas menetluse peatamise taotluse. Kuna kingisaajal oli taganemisavalduse tõttu juba kohustus omand tagastada, siis kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamisega aitaks kohus tegelikult kaasa kohustuse rikkumisele.
Mõlema näite puhul määrab ühe asja lahendus ära teise asja saatuse. Kui mõlemat asja lahendataks paralleelselt ja täie hooga, võiks puhta juhuse (nt kohtunike töökoormuse erinevuse) tõttu tekkida olukord, kus tegelikult kaitset vajav pool kaotab lihtsalt seetõttu, et tema põhiasi lahenes aeglasemalt.
Ühele kohtuasjale “piduri tõmbamine” on hädavajalik, kui tekib oht reaalse õiguskaitse riiveks. Siin tulevad mängu kaks olulist põhimõtet:
Menetlusökonoomia: Vaidlused tuleb selgeks vaielda võimalikult väheste menetlustega. See säästab kõigi osapoolte ja riigi aega ning raha.
Heausksus: Menetlusõigusi tuleb kasutada heauskselt. Ühe poole õigused (nt õigus pöörduda kohtusse) ei tohi pahauskselt kahjustada teise poole õigusi.
Sellist peatamise taotlust saab edukalt rakendada eelkõige hiljem esitatud nõuete puhul. Olen viimasel ajal seda taktikat korduvalt kasutanud ning seni on kõik taotlused olnud edukad.
Asjaolu, et hagi on vormiliselt lubatav või isegi põhjendatud, ei tähenda, et kohus peaks seda kohe sisuliselt lahendama. Kui kohus rahuldaks kaks vastukäivat hagi, peaks üks osapooltest algatama kolmanda kohtuasja, et tagajärgi tagasi pöörata. See oleks täiesti välditav aja- ja rahakulu. Kuigi sõna “õiglus” sisuline tähendus on sageli filosoofiline ja määratlemata, on menetluse peatamine praktikas suurepärane ja tõhus tööriist just nimelt õigluse maksmapanekuks.
Lisa kommentaar