Alustame sellest, et kui juristi poole pöördud, siis ilmselt on vaja abi ja nõu mõne juriidilise küsimuse või mure lahendamisel, mida ise omal jõul lahendada ei oska. Puuduvad juriidilised teadmised antud valdkonnas, või ka üldse. Soovituslik on pöörduda neutraalse koha pealt, otsimata juristi, kes sinu arusaama lihtsalt kinnitab.
Asi taandub suures pildis usaldusväärsusele. Kõige usaldusväärsem on jurist, kes julgeb öelda kliendile “ei”, jääda endale kindlaks, ja oskab enda seisukohti põhjendada. Tal ei pruugi alati olla õigus, mida juuramaailmas tegelikult sisuliselt ei saagi juhtuda, kuid ta on usaldusväärne. Seda põhjusel, et ta lähtub kliendi tegelikest huvidest, mitte enda omadest, mis tihtipeale on ärilised.
Rolli hakkab mängima iga juristi eetikatunnetus. Hea jurist tunneb endas sügavalt kohusetunnet juristiameti kõige kesksema põhimõtte suhtes: jurist peab esindama kliendi huve ka siis, kui klient ise ei tea mis need on. See tähendab nii asjatundlikkust, ehk kliendi õiguste ja kohustuste põhjalikku analüüsi ning vastavate järelduste tegemist, aga ka alati eelkõige kliendi huvidest lähtumist. Kliendi huvid peaksid jääma enda huvidest alati ettepoole.
On üsna lihtne leida juriste, kes võtavad vastu ülesandeid lihtsalt sellel põhjusel, et seda neilt palutakse, ja küll midagi välja mõtleb, mida vastu või poolt väita. Vähemalt selline mulje praktikas jääb. Loomulikult saab selliseid nõudeid seaduseviidetega ja isegi kaudse kohtupraktikaga kuidagi toestada, kuid eriti vastupidav selline maja olema ei saa. Selline lähenemine ei lähtu lõppkokkuvõttes kliendi huvidest, vaid enda majanduslikest huvidest. Nagu teada, iga liigutus maksab 🙂
Seega, juristi usaldusväärsus sõltub suuresti sellest, et kui kiiresti päringule vastuseks hinnapakkumine välja käiakse. Jurist, kes keeldub ülesande täitmisest, on üldjuhul põhjalikult olukorra asjaolud ja tõendid läbi töötanud, välja selgitanud õigused-kohustused, vajadusel asjakohase kohtupraktika ja kirjanduse, ning leidnud, et kliendi eduperspektiivid on madalad või nõutav õigus tegelikult puudub. Keeldudes ülesande täitmisest on seetõttu ta ka usaldusväärne.
Kui jurist näeb ette, et tõenäoliselt ootab ees kaotus, siis peaks ta alati keelduma ülesande vastuvõtmisest. Selline jurist seab kliendi huvid esikohale. Jurist saab ka ebaeduka tulemuse korral tasu, see on õigusteenuste iseloom. Sellises olukorras peab määratlema kliendi tegelikud huvi, mida klient selles olukorras tingimata ei tea, ja selgitama neid ning erinevate tegude tagajärgi kliendile. Peamiseks on siin rahaline mõju, mida kohtus kaotus kaasa toob. Kandma peab enda ja vastastpoole esindajakulud ning riigilõivu. Usaldusväärne jurist seab kliendi ettenähtava rahalise kulu enda ettenähtavast tulust olulisemale kohale.
Negatiivne hinnang alguses on ilmselt ebameeldiv, kuid paradoksaalsel kombel minu arvates suurim usaldusväärsuse näitaja. See peamiselt tähendab seda, et kui me edasi läheme, siis tooks see kaasa ilmselt suure rahalise paugu. Isiklikult keeldun alati vastu võtmast juhtumeid, mille edulootustesse ma ei usu. Nagu me kõik juuramaailmas, võin ka mina eksida, kuid minu uskumused ei luba mul pilvi taga ajama minna.
Lisa kommentaar